DEBATT

– Dán čavčča lea mu mihttomeari mánáideamet bajásšaddaneavttuid buoridit, bearráigeahččat ahte sámegiella beassá gullot skuvlašiljus ja mánáidgárddis, čállá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.
– Dán čavčča lea mu mihttomeari mánáideamet bajásšaddaneavttuid buoridit, bearráigeahččat ahte sámegiella beassá gullot skuvlašiljus ja mánáidgárddis, čállá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Oahpaheaddjit leat Sámi deháleamos olbmot - ja mii dárbbašit eanet dákkáriid

Soames mánát ges deaivvadit skuvllain dahje mánáidgárddiin geat eai dieđe ahte lea sámi mánná álgime, geas galgá sámegieloahpahus. Soapmásat sis deaivvadit skuvllain mii ii leat oahppan man dehálaš dat lea, ja muhtomin deaivvadit skuvllain mii ii dieđe ahte sámi mánás leat vuoigatvuođat, čállá sámediggeráđđi Mikkel Eskil Mikkelsen.

Publisert
  • Dát lea sisasáddejuvvon čálus, mii buktá ovdan čálli oaiviliid ja guottuid. Áiggut go searvat digaštallamii? Sádde áinnas čállosa deike.

Juohke jagi lea mánáidgárde- ja skuvlaálgin illun ja moktan min mánáide.

Muhtin mánát bohtet vuosttaš geardde skuvlii. Sii leat máŋga jagi ráhkkanan álgit skuvlii ja sáhkkiivuođain studerejit mii sis lea vuordimis. Eatnasat bohtet ruovttoluotta oadjebas oahppanbirrasii, gos sámi giella ja kultuvra lea valjit. Earáide ges álget rahčamušat oažžut sámi oahpahusa skuvllas ja mánáidgárddis. Mu sávaldat lea ahte mii sáhttit addit sidjiide buoremus bajásšaddaneavttuid.

Skuvllas maid vurdet min oahpaheaddjit, gergosat bargui ja gergosat vuostáiváldit min mánáid. Sihke skuvllas ja mánáidgárddis dihtet bures man dehálaš servvodatbargogohččuma sii hálddašit go vuostáiváldet min mánáid. Sii dihtet makkár árvu sin ámmáhis lea, ja makkár sin sadji servodagas lea. Sámi servodagas diehtit dan erenoamáš bures.

Sámi servodat dárbaša min sámegielat oahpaheddjiid mánaidgárddiide ja skuvllaide. Leat oahpaheaddjit geat juohke beaivve oahpahit sámegiela. Sin haga ii leat sámi gielain boahtteáigi. Sii leat min deháleamos oasálaččat buolvvaidgaskasašprošeavttas masa olles álbmot searvá - fuolahit min gollegielaid boahtteáigái.

Bargu fievrridit gielaid viidáset min mánáide lea lossa duođalaš bargu maid sii barget, dávjá okto ja stuora fágabirrasiid doarjaga haga. Sin áŋgirvuođas lea sávaldat nannet min sámi mánáid giela ja lágidit gillii boahtteáiggi. Oahpaheaddjit dihtet ahte jus giella bisuhuvvo, de bisuhuvvo maid min kultuvra. Sii dihtet gielas lea fápmu, ja dan sii háliidit addit mánáideamet.

Sámegielat oahpaheddjiid jođihanfápmu mánáidgárddiin ja skuvllain lea maid Sámedikki jođihanfápmu. Mii duođai háliidit mánáideamet buot buoremusa addit min kultuvrras ja gielas. Danin čálán ahte oahpaheaddjit mánáidgárddiin ja skuvllain leat deháleamos olbmot sámi servodagas. Sin haga livččii min álbmoga boahtteáigi seavdnjat.

Soapmásat min mánáin deaivvadit mánáidgárddiin dahje skuvllain mat leat gergosat sin eavttuid vuođul vuostáiváldit sin - geat dihtet geat sii leat, makkár kultuvrras bohtet - ja sáhttet gulahallat singuin gielain maid sii buoremusat máhttet, dávjá sámegiella. Ja sii leat gergosat fállat sidjiide lávddi gos mánát besset ahtanuššat ja leahkit oadjebasat sámi mánnán. Dat gal illudahttá mu hirbmosit.

Soames mánát ges deaivvadit skuvllain dahje mánáidgárddiin geat eai dieđe ahte lea sámi mánná álgime, geas galgá sámegieloahpahus. Soapmásat sis deaivvadit skuvllain mii ii leat oahppan man dehálaš dat lea, ja muhtomin deaivvadit skuvllain mii ii dieđe ahte sámi mánás leat vuoigatvuođat. Lea dehálaš ášši ja das leat váikkuhusat mánnái ja min álbmogii.

Dađi bahábut de mis lea gelbbolašvuođakriisa Norggas. Skuvllat ja mánáidgárddit ohcet heađis olmmošlaš resurssaid geain lea gelbbolašvuohta sihke sámi gielas, kultuvrras ja vel oahpaheaddjin. Min oktasaš bargu lea oahpahit eambbogiid ja dahkat buot maid sáhttit vai mánát ožžot oahpaheddjiid geain lea buot dát gelbbolašvuohta.

Čakča lea máŋgga ládje dego ođđa álgu midjiide buohkaide. Skuvla- ja mánáidgárdeálgin lea máŋgii min mánáide vel stuorit ášši. Vuordámušaiguin čuččodit skuvlašiljus ja galget čákŋat ođđa máilbmái gos besset ahtanuššat ja oahppat. Lea čáppa ja movttegis govva mii čalmmustahttá rasttildeami ođđa vuolggasadjái.

Liikká ballet sámegielat oahpaheaddjit. Lea olu mii váilu ja sii leat nu moattis. Sámediggi diehtá dan, ja danne lea mu mihttomearri dán čavčča dahkat buot maid nákcen buoridan dihte sin árgabeaivvi ja álggahit eambbo oahpahusaid.

Dán čavčča lea mu mihttomeari mánáideamet bajásšaddaneavttuid buoridit, bearráigeahččat ahte sámegiella beassá gullot skuvlašiljus ja mánáidgárddis. Čuoččahan jurddagovas verráhii skuvlašiljus ja sávan buot buriid min mánáide ja sávan sii ožžot buot buoremusa maid mii sáhttit sidjiide addit - juste nu movt min oahpaheaddjit dahket. Sávan sihke oahpaheddjiide ja mánáide buot buoremusa mánáidgárde- ja skuvlaálgimiin.

Powered by Labrador CMS